Need inimesed, kes seda väidavad pole oletavasti kuulnud alternatiivkulu mõistest. Alternatiivkulu tähendab lahti seletatault seda, et kui mul on näiteks 100 krooni ja kulutan selle kommide peale ära, siis ei saa sama raha kulutada muude asjade peale. Teemasse panduna tähendab see seda, et kui riik sunnib oma kodanike läbima ajateenistust, siis nemad ei saa tööd teha ja sissetulekut teenida. Samuti jääb riik ilma ka maksurahast.
Ajateenistuse ja majanduskasvu seoseid on uuritud erinevates OECD riikide võrdluses ja on selgunud, et need riigid, mis rakendavad ajateenistust, loovutavad 0,25% SKP kasvust võrreldes nende riikidega kus on elukutseline armee.
Tsiteerides vastavat Katarina Kelleri, Panu Poutvaara ja Andreas Wagener uuringut "Military Draft and Economic Growth in OECD Countries" ennast:
Economic theory predicts that military conscription is associated with static in-
efficiencies as well as with dynamic distortions of the accumulation of human and physical capital. Relative to an economy with an all-volunteer force, output levels and growth rates are expected to be lower in countries that rely on military draft to recruit their army personnel. For OECD countries, we show that military conscription indeed has a statistically significant negative impact on economic performance. Thus, the losses in individual lifetime earnings, which a number of microeconometric studies observe for former conscripts, indeed translate into sub-
stantial reductions in income and growth on the macroeconomic level, rendering military conscription a socially unnecessarily costly way of military recruitment.
Võttes Eesti selle aasta SKPks 214 miljardit krooni, saame vastavaks kaotuseks SKPs (0,25/100)*214=ca 0,54 miljardit krooni. Hinnanguliselt kaotab riik maksuraha (võttes aluseks, et maksukoormuse suhe SKPsse on see aasta 33%):0,33*0,535=ca 0,18 miljardit krooni.
0 kommentaari:
Postitage kommentaar